Autor: admin

Miiduranna Külaselts osales Maapäeval, mis toimus 17. ja 18. augustil Võrumaal. Maapäev on külaliikumise suursündmus alates 1996. aastast ja toimub iga kahe aasta järel üle Eesti erinevates maakondades. Esimene Maapäev toimus Ida-Virumaal.

XV Maapäev 17.–18. august 2024, Võrumaa

Tänavuse maapäeva teemaks oli “Vunki külale”. Maapäeva korraldasid Eesti Külaliikumine Kodukant ja Võrumaa Arenduskeskus. Mõttetalgud toimusid seitsmes Võrumaa külas. Maapäeva teemaarutelude kohta loe siit. Mõttetalgute tulemuste kokkuvõtted on aluseks järgmisel päeval hääletatava dokumendi „XV Eesti külade Maapäeva sõnumid Eesti juhtidele ja külakogukondadele aastateks 2024-2026“ koostamiseks. 

Eesti Külade XV Maapäeva programm

Laupäev, 17.august 2024
10.00-10.30 maapäevaliste saabumine (Võru Kandle Aed, Liiva 13, Võru linn)
10.30-11.00 Võrumaa maitsed
11.00-12.00 Maapäeva avamine
12.00- 17.30 (18.00) mõttetalgud „Vunki külale“ kaheksas Võrumaa külas. Mõttetalgute
tulemuste kokkuvõtted on aluseks järgmisel päeval hääletatava dokumendi „XV Maapäeva
sõnumid Eesti juhtidele ja külakogukondadele aastateks 2024-2026“ koostamiseks.
Haanimaa küla – “Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmine”.
Mehkamaa küla – “Kogukond, riik ja omavalitsus, kui partnerid”.
Obinitsa küla – Turismi mõju kohalikule kultuurile ja kogukonnale”.
Urvaste küla – “Kas sotsiaalne ettevõtlus on vaeva väärt?”.
Mikitamäe küla – ” Vallakeskusest külakogukonnaks”.
Nursi küla – „Kaasamine 2,0- noored“
Orava küla – “Võõrad omadeks”.
Navi küla – „Seenioritöö kogukonnas“.
Lõunasöök külades. Võimalik osta kohalikke tooteid ja meeneid, võtta kaasa sularaha.
18.30 maapäevalised majutuvad Värska kuurortravikeskuses
19.00-20.00 õhtusöök
20.30 lõke ja kirmas seto/võro tantsude-lauludega
21.00 simman Nedsaja Küla Bändi saatel
Pühapäev, 18.august 2024
8:00 – 9:30 hommikusöök
9.30-10.00 päeva „käimalükkamine“
10.00-11.30 Foorum “Eesti külade Maapäev 2,0”
11.30-12.30 Maapäeva sõnumi hääletus
12.30-13.00 tubade vabastamine
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-15.00 Maapäeva lõputseremoonia, pidulik rivistus, pildistamine

Kilukarbikohvik tuli taas! Miiduranna Külaselts korraldas küla lipuplatsil juba teist aastat järjest Kilukarbikohviku! Kohvikus pakuti merelähedusele omaseid kalaroogasid, magusasõprade lemmikuid ja õhtu kulminatsiooniks oli show-saksofonist Henri Aruküla.

Sel aastal sai Miiduranna küla kutse osaleda oma küla kohvikutega Merivälja Kodukohvikute päeval augustikuu viimasel pühapäeval. Mõte kaks asumit ühendada tuli Merivälja Seltsi eestvedajal Lembe Levol seoses ühise juubeliaastaga – Merivälja 100 ja Miiduranna 435. Meie külast osales 3 kohvikut (Marja Matiisen Lapitöö maja; Little Kitchen, külaseltsi „Kilukarbikohvik“) ja lisaks „Kriisikohvik“.

Kilukarbikohviku menüü oli inspireeritud merelähedusest – pakuti siiakala Muhu leival, külavanema suitsutatud kuumsuitsulõhet krõbedate kartulite ja koduse külma kastmega ning soolaforelli ciabatta ja toorjuustuga. Mõeldud oli ka veganite peale, kes said proovida salatit põneva kana analoogi ehk kanaloogiga (www.matifoods.eu). Lastele pakuti friikartuleid ja kanafileefriikaid ning menüüst ei puudunud ka magusasõprade lemmikud nagu Kirju Mirju koer, Pavlova, Õunakoogikrõbedik ja vahvlijäätised! Joogivalik oli lai, kust iga külastaja leidis endale sobiva.

Kilukarbikohviku menu oli suur üllatus nii korraldajatele kui osalejatele. Miiduranna külaplats täitus augustikuu viimasel pühapäeval 25. augustil särasilmsete kogukonnaliikmete ja külalistega, kes olid kohvikusse tulnud nii Miidurannast, Meriväljalt, Piritalt kui mujalt Tallinnast. Kuigi juhtus ka pisemaid kodukohvikule omaseid äpardusi, siis klientide positiivne tagasiside nii toidu, asukoha kui külalislahkuse kohta olid nii meeliülendavad, et annavad julgust Kilukarbikohviku traditsiooniga jätkata ka edaspidi.

Kilukarbikohviku meeskonda kuulusid külaselts ja küla aktiivsed elanikud: Kadri Uus, Kristel Pappel, Robert Pappel, Priit Pappel, Olesja Klepikova, Kadi Orm, Moonika Aasna ja Henrik Põder. Aitäh tugimeeskonnale Aira ja Priit Meos ning Kaire Taar. Pildid kohvikus jäädvustas Miiduranna küla elanik Eero Hammer (pildid üleval Galeriis).

Miiduranna külaselts, külavanem, päästeamet ja Viimsi vald tegid koostööd kriisiks valmistumisel ning avasid ajutiselt üheks õhtuks 25. augustil kell 16.30 ainulaadse Kriisikohviku. Selle sündmuse eesmärk oli harjutada kogukonda kriisiolukordadeks ning tõsta teadlikkust kriisivalmidusest.

Kriisikohviku menüü oli inspireeritud olukorrast, kus magevesi on otsas ning kogukonnale tuleb valmistada supp mereveest. Supi valmistamiseks kasutati ainult Miiduranna rannikult võetud, keedetud ja testitud merevett. Külavanem valmistas koos elukaaslasega 200 portsjonit kalasuppi ning kõik Viimsi elanikud olid oodatud seda proovima. Kuigi tegemist oli simuleeritud kriisiolukorraga, kus lähtuti toiduvalmistamise nõuetest ja väikestest kogustest, oli supi tarbimine igaühe enda vastutusel. Kohale tuli ka päästeamet, kes rääkis ja näitas erinevaid käepäraseid viise, kuidas kriisiolukorras vett filtreerida.

Kriisikohviku avamisega paralleelselt avati Miiduranna 435 ja Merivälja 100 raames Miiduranna Kilukarbikohvik..

Mõlemad üritused toimusid Miiduranna küla lipuplatsil.

Nii nagu kord aastas läheb õitsele öökuninganna, läheb iga viie aasta tagant õitsele ka Miiduranna küla, kui tähistatakse kogukonna juubelit. Nii juhtus ka seekord, kui augusti alguses valmistus küla suureks juubelipeoks ja ühiseks koosolemiseks.

Külavanemana tuletasin kõigile meelde, et põhinedes Miidurannast leitud ajaloolistele leidudele võiksime täna oma 435. tähtpäevale lisada lõppu nulli ja tõenäoliselt paikneti siin ka sellest numbrist varasemalt. Nii see tõesti on, sest külast leitud kivikirves ja hõberipats on tõendid, et Miiduranna aladel on asustus olnud palju varem, kui esimene kirjalik mainimine aastast 1589. Sellele viitamine tähendas ka, et Miidurannas ei tähistatud mitte ainult küla kui asustusüksuse, vaid kogu kogukonna juubelit, millele on oma panuse või jälje jätnud kõik, kes siin elanud ja elavad. Ühine Miiduranna oli nii juubeli ürituse korraldamise läbiv eesmärk kui ka juubelikõne motiiv: „Miiduranna kogukond on täpselt sama tugev kui kõige nõrgem lüli – ehk kogukonnast kõrvale jäetud või teadlikult eemale hoidnud elanik.“

Rongkäik läbi Miiduranna
Selleaastane pidupäev algas Miiduranna küla lipuplatsil, kus Viimsi muusikakooli õpilaste pasunakoori saatel heiskasid lipu küla põliselanikud Helgi Sard, Aadu Sard, Hillar Pappel ning Viimsi vallavanem Illar Lemetti. Pärast väikest tervitust ja ürituse avamist liiguti rongkäigule läbi Miiduranna küla. See traditsioon on Miidurannas olnud aastast 1989, kui Miiduranna 400. juubeli raames liiguti samuti koos ja ühiselt, lehvides Eesti lippude all, puhkpilliorkestri saatel avama Miiduranna küla kivi, mis asub täna Ranna tee ääres. Miiduranna kivi on koht, kus iga viie aasta järel talletame ajaloo panka killukese meist endist.

Juubeli ametlik osa toimus otse Miiduranna küla südames – Miiduranna teel, kus rongkäigulisi ootasid üles seatud telk ning linade ja lilledega kaetud lauad. Idee korraldada juubel just küla südames kandis mõtet „Miiduranna sinu südames“, ühendades veelgi enam meie kogukonda. Päeva jooksul oli tunda tõelist ühtekuuluvustunnet, mille lõid nii vanad sõbrad kui ka uued naabrid, kes kõik ühiselt tähistasid seda erilist sündmust. Positiivsus, mida juubelipeo juhi Viktoria Tuulase käe all tunti, oli tõesti uskumatu. Kui alguses mängis taustaks Priit Laatre oma karmoškaga, siis peagi ühendati kaablid ja kuulasime juba triot, kus lisandus Tõnu Raadik viiulil ja Triin Norman klaveril. Rõhutan, et see ei olnud plaanitud ja ettevalmistatud esinemine, vaid toimus spontaanselt, tugeva kogemuse ja inspiratsiooni najal. See inspireeris ka Viimsi muusikakooli õpilasi, kes esitasid kingitusena kaks laulu, mis omakorda tõi lavale Miiduranna lauljad, kes Triinu, Tõnu ja Priidu saatel esitasid tuntud laule lauluraamatust. Viimase julguse kogus kõige noorem esineja – Miiduranna oma noormees Andero.

Miiduranna aukodanikud
Muusikaliste etteastete vahepeal testis Tõnu Tuulas oma viktoriiniga miidurandlaste teadmisi külas elavate ja elanud naabrite kohta. Näiteks puudutasid küsimused Miidurannas elavat väga kuulsat moekunstnikku, olümpial osalenud sportlast, nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu heaks töötanud spiooni ning teiste toredate, silmapaistvate ja tuntud kogukonna liikmete kohta. Päeva kulminatsioon saabus kolmes osas. Kõigepealt anti välja esimesed Miiduranna aukodaniku statuudid. Need anti Helgi Sardile, Aadu Sardile ja Hillar Pappelile ning nende panuse võtab kokku statuudiga kaasas antud nimeline merekell, mille sümboolne tähendus peegeldab aukodanike panuses Miiduranna kogukonda – kaitse, juhendamine, ühendamine, vastutust, püsivus, traditsioonide ja järjepidevuse hoidmine.

Teises osas anti üle aukirjad kõigile, kes olid leidnud võimaluse panustada Miiduranna kogukonna toimimisse, õitsengusse ja arengusse. Viimases osas oli aeg anda üle minu kui külavanema kink Miiduranna kogukonnale – laul nimega “Küla sind ootab”.

Laulu idee oli mul peas idanenud juba pikalt ja see sai teoks just juubeli tõttu, sest sellest paremat kohta, aega ja kinkimise viisi lihtsalt ei ole. Esitasin oma idee, mõtted ja Miidurannaga seotud sümboolika Triin Normanile ning nii sündis üks väga südamlik laul ühest Eesti rannaäärsest kohast. Samas, kui oled Miidurannas sündinud ja kasvanud, siis tunned neid sümboleid ja motiive ning tead, et see laul räägib Miidurannast. Neile, kes on Miiduranna külasse hiljem kolinud, pakub laul omajagu avastamisrõõmu, et need sümbolid ja lood laulu kaudu avastada ning lubada nendel endas kajada. Nagu ütleb laulu esimene salm: „Suure linna lähedal, tema tuledes, tuksub süda valjemalt, jõuan pärale.“ See tunne ühendab meid kõiki.

Ametliku osa lõppedes, nagu ühele kogukonnale kohane, võtsime üheskoos oma lauad ja pingid ning kolisime koos tagasi Miiduranna lipuplatsile. Seal andsid kontserdi Triin Norman ja Tõnu Raadik. Toimus ka oksjon, kus pakkumisele läksid vaid Miidurannaga seotud sümboolsed esemed – alates Miidurannas maha võetud puudest tehtud kelladest ja vanast neljaharulisest grapnel-ankrust kuni Miiduranna koduveini ja käsitöömeistrite unikaalsete toodeteni.

Külavanemana tänan kõiki, kes aitasid ürituse korraldamisele kaasa: Viktoria ja Tõnu Tuulas, Moonika Aasna, Kadi Orm, Kadri Uus, Olesja Klepikova, Helvia Räägel, Eero ja Mare Hammer, Doris Rannala, Robert Pappel, Borys Maryshev, Triin Norman, Tõnu Raadik, Priit Laatre, Tõnis Siigur, Rait Tuulas, Viimsi muusikakool, Pagaripoisid, Tarmo Märss Lande Grillikojast, Viimsi vallavalitsust, kes toetas ja aitas korraldada. Eelkõige tänan Miiduranna kogukonna liikmeid – olete fantastilised! Suur tänu ka minu perele, kes külavanema ametiga seotud tegevusi toetab! Külavanemana on minu suurim rõõm näha, kuidas iga Miiduranna elanik, noor ja vana, annab oma panuse, et meie küla ja kogukond saaksid kasvada ja areneda. Aitäh teile kõigile selle usalduse ja toetuse eest!

Henrik Põder
Miiduranna külavanem

Pildigalerii Miiduranna 435, fotograaf Rait Tuulas

https://raittuulas.smugmug.com/Miiduranna-435/n-rQNF54?fbclid=IwY2xjawFPjHZleHRuA2FlbQIxMQABHUTJMOx3vDq8kb_mJJysAHDjGXtVg2keZCjwfJ8WoCN4KfixYTt8Nf6OMA_aem_7-wEMJTQn1wDt1-LHWyAmw

See aasta on Miiduranna külal juubeli aasta, mis tekitab põnevaid uusi ideid teha midagi erilist. Sellest sündis Miiduranna väljasõidu idee ja selle aasta sihtkohaks oli Naissaar (Nargo).

Külla läksime meie oma küla mehele Raul Aljasele, kes võttis kõik Miidurandlased väga hästi vastu ning korraldas meeleoluka külastuse.

20. juuli kogunesime Miiduranna sadamas, et alustada ühist merereisi Naissaarele. Kuna soovijaid oli palju, siis ühe laeva peale kõik ära ei mahtunudki ja oma küla mehed tulid veel kahe väiksema lisalaevaga teele.

Naissaarel võttis meid vastu Miidurannast pärit Raul Aljas ja juhatas meid Naissaarele omaks saanud kastiautodesse. Sihtkohaks oli saare põhjatipu endise piirivalvekordoni hoov, mis asus sadamast 6,5km kaugusel. Edasine tegevus toimus kordoni hoovil, kus külastasime kuulsat patarei numbriga 10A põhja- ja lõunatorni.

Edasi tegime tiiru kõrgel rannaäärsel liivaluitel, möödudes rannakaitsepatareist number 9 ja külastasime Naissaare 45m kõrgust tuletorni. Tuletorni hoovil paikneb ka endine raadioluure hoone, kuhu saime ka sisse minna. Kõige selle juurde räägiti põnevaid ja ajaloolisi Naissaare lugusid.

Peale ekskursiooni oli saarerahval Miidurandlaste jaoks ettevalmistatud pajaseljanka, mida serveeriti ehtsal pajalõkkel! Ühine melu jätkus kohvi ja hea seltskonnaga ning lõppes väga lõbusa tagasisõiduga mööda merd, kust saadud tunne pani mõtted liikuma uue traditsiooni osas – teha igal suvel üks ühine merereis mõnele Eesti saarele!

Elagu meri ja mereäärsed külad!

Maailmas on jätkuvalt keerulised sündmused ja 1200 kilomeetri kaugusel käib täiemahuline sõda. On mõistlik tuvastada ja kirjeldada, millised võimalikud ohud ja kriisid võivad meid ohustada ning kuidas kogukonnana koos nende realiseerumisel käituda.

Sellest tulenevalt viidi 14.07.2024 Miiduranna külas läbi Päästeameti kriisikoolitus, kus räägiti kriisidest, kuidas neiks ette valmistuda ning millised rollid on riigil, omavalitsusel, kogukonnal ja üksikisikul. On rõõm teatada, et Miiduranna kriisiplaani koostamise on võtnud enda õlule Kaire Taar (Eesti Kodukaitse Viimsi jaoskond), Robert Pappel (reservväelane), Tanel Mihkli (reservohvitser) ja Henrik Põder (külavanem).

Keti tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli – ole valmis! https://www.olevalmis.ee/

Jalgpallifinaali huvilistel on hea võimalus 14.07.2024 osaleda ühisel Euroopa Meistrivõistluste jalgpalli finaali vaatamisel küla lipuplatsil. Ettevalmistustega saab alustada umbes kell 20.00. Võimalus on grillida, teha ennustusi ning osaleda toredates mängudes ja jalgpallitegevustes. Kõikidel osalejatel on võimalus võita EM ametlik jalgpall. Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Üritust toetab SONY, kes andis finaali vaatamiseks 85″ teleka. Aitäh!

Eesti Vabariigi Presidendi tuli jõudis 23.06.2024 ka Miiduranda! Külavanem Henrik Põder tõi pühalikult presidendi tule Miiduranda, millega süüdati õhtune jaanilõke.

Jaanipäev mere ääres kujunes väga meeleolukaks – tehti jaanilõket, grilliti vorste ja võeti osa traditsioonilistest jaanipäeva mängudest. Väga populaarseks osutus kummikuvise, mis lõppes sellega, et kummik visati sellisesse põõsasse, kust seda tol õhtul enam üles ei leitudki!

Tore ühine koosviibimine tõi juba uusi mõtteid järgmistesse päevadesse, mil viidi läbi esmakordne kurni mängu turniir Miidurannas! Võistlus lõppes hea tundega, kus kaotajaid ei olnud, vaid saadi hea mõte teha kurni mängust uus suvine traditsioon.

Heiskame Eesti Vabariigi aastapäeva puhul lipu 24.02.2024 päikesetõusul 7:37, Miiduranna küla lipuplatsil.

Koguneme juba varem, umbes 7:20.

Haara kaasa endale meelepärane hommikujook, juurde pakume kiluleibu.

Miiduranna koostegemise kalendriaasta algab 24. veebruari varahommikul Eesti Vabariigi sünnipäeva lipuheiskamisega Miiduranna küla lipuplatsil mere ääres. Miiduranna küla lipuplats sai loodud küla 430. juubeliaastal ning on sellest ajast olnud üks põhiline külaürituste ja kogunemiste koht.

Eesti Vabariigi aastapäeval toimub lipu heiskamine paralleelselt üle lahe Hermani torni lipu heiskamisega. Hea ilma puhul on üle lahe Hermani torni ja sealset Eesti lippu näha. 2023. aasta lipu heiskamine oli eriline, sest lisaks traditsioonilisele Eesti lipule heisati ka Ukraina lipp, et avaldada solidaarsust Ukrainale okupandi vastu võitlemisel. Teame, et Ukraina ei võitle mitte ainult oma iseseisvuse, vaid kogu Euroopa idapiiri iseiseseisvuse eest. Pärast lipu heiskamist sai söödud kiluvõileibu ning joodud soojendavaid jooke. Miiduranna küla elanikud tervitasid üksteist ning jätkasid Eesti sünnipäeva tähistamise oma perede ringis. 2024. aastal jätkame lipuheiskamist ning võime nüüd öelda, et on loodud traditsioon, sest koos kogunetakse küla lipuplatsil viiendat korda. 2024 saab olema eriline aasta, sest päeval, millal Eesti Vabariik saab 106. aastaseks, saab alguse Miiduranna küla 435. juubeliaasta.

Teine traditsioon Miidurannas külas on suunatud küla noorimatele kogukonna liikmetele. Iga kevadise lihavõttepühade raames toimub veebipõhine ühine munade värvimine, millel on alati suur osavõtt. See konkurss on läbi aastate teinud läbi arengu, kus kenadest värvitud munadest, on välja arenenud terved kompositsioonid. Kuigi põhiline alajoon on ikka lihavõttepühad, siis iga aasta on rohkem ja rohkem näha ka kevadpüha toonid.

Kevadine päike ja sulav lumi toob nähtavale talve jooksul kogunenud mustuse ning Miiduranna külas algab aktsioon „küla kevadeks korda“. Kui varasematel aastatel on küla ühised talgud toimunud Teeme Ära raames, siis eelmine aasta otsustati ühendada koos tegemine ja koos olemine. Kõik see sai tehtud Volbripäeva raames. Keskpäeval kogunes Miiduranna kogukond küla lipuplatsile ning koos tehti prügikotid käes ring peale tervele külale. Koristati ära rannaäär ning Ranna-, Muuli- ja Varju- tee teeäärsed. Pärast ühist korrastust käisid kõik kodus, et panna selga piduriided, et uuesti koguneda külaplatsile, kus toimus tänuüritus. Külaplatsile paigaldati telk ning täideti laud sooja söögi ja joogiga, mille täheks oli suitsuahjus valmistatud rebitud sealiha, mida sai süüa mitmes erinevas vormis. Lastele oli kohale kutsutud õhtujuht ning kõikide soovijad said oma näole toreda volbri teemalise näomaalingu. Õhtu lõppes laulu ja tantsu ning elava muusikaga, mille tõi Miiduranda viimsilane Andrus Kalvet.

Kuna Volbriõhtu üritus läks Miiduranna kogukonnale korda, siis koos otsustati üle väga pika aja proovida korraldada ka ühine jaanipäev. Kuna on teada, et jaanipäeval paljud sõidavad kaugemale tähistama, siis otsustati korraldada jaanipäeva õhtu isekorralduse raames. Püsti pandi telk, toodi kohale lauad, toolid ja grill aga kõik osalejaid tõid midagi endale aga ka teisele jagamiseks. Üllatus oli suur, kui selgus, et oma kodukülla oli jaanipäeva pidajaid rohkem jäänud, kui neid, kes ära sõitsid. Ühise jaanitule käigus selgus, et tegemist oli just selle üritusega, millest kogukond on kõige rohkem puudust tundnud. Koos sai jaanilõkke kõrval Miiduranna asju arutatud lausa hilisööni.

Mai alguses toimusid külas veel ühed talgud, kus sai korrastatud rannaäär Miiduranna tähtkantsi pool ning sealne mänguplats. 

Miiduranna külas on olnud neid tublisid peresid, kes on ette võtnud suure väljakutse ja avatud kohvikute päeval korraldanud oma kodus kohviku. Selle taustal on vaikselt kasvanud idee teha üks üleküla kohvik, kuhu kõik huvilised saaksid ühiselt panustada. Kuna tark ei torma, siis otsustati, et hea kohviku tegemiseks on vaja kogemusi ning päris tundmatusse vette hüpata pole mõtet. Sellepärast loobuti viimasel hetkel Viimsi kohvikutepäeval osalemast ning korraldada hoopis Miiduranna Kilukarbi kohvik. Loomulikult oli pinge maksimaalne aga kõik läks hästi. Vana kalurikülana oli loomulikult laual Miiduranna külas suitsutatud lest ja forell ning kohvi kõrvale Pavlova ja toorjuustukook. Õhtu peaesinejaks oli tenor Lembit Tolga ,kes esitas erinevaid mereteemalisi laule kuni ooperiaariateni. Üritus oli vaieldamatult eelmise aasta kõige edukam ning andis korraldajatele vajalikku kogemust ja julgust võtta ette ja 435. juubeliaasta kohviku korraldamine. Sama ürituse raames tähistati ka Eesti Vabariigi taasiseseisvuse päeva.

Juba nädal hiljem, kui veel ei olnud kohviku ürituse meeleolu kustunud ning vaja oli tõmmata kokku suvi, süüdati Muinastulede öö tuli ja nauditi koosolemist. Ja ka siin üritusel otsustati korrata juba jaanipäeval edukaks olnud korraldust, kus iga osaleja tõi midagi kaasa endale ja midagi jagamiseks. Õhtu lõpuks oli tunda, et läbi kevade ja suve toimunud üritustel on olnud ka laiem kõlapind, sest iga üritusega ühines aina rohkem Miiduranna kogukonna liikmeid ning seda ka seekord. Oli tore koos nautida augusti viimast nädalavahtust ning olla koos oma kogukonna liikmetega.

Pikalt sai mõeldud, kuidas saaks taaskäivitada Miiduranna külas pikalt väga populaarset mardipäevast osavõttu. Ootame ja toetame kõiki osa võtma mardipäevast ning ka ise minna jooksma. Selleks oleme kutsunud üles kõiki süütama nähtavale kohale õueküünla, et mardisandid oskaks leida õigeid uksi, millele koputada. Uusi ja huvitavaid plaane sai mõeldud ka juubeliaasta mardipäevaks, mis veelgi rohkem aitaks kaasa küünalde süütamiseks.

Iga aasta viimane suurem kogunemine toimub Miidurannas alati esimesel advendil, kus koos avame jõulupühade aja. Mis saab olla parem, kus koos võtta kokku lõppev aasta oma võludes ja muredes. Seda kõike teha tuulevaiksel ja lumisel õhtul, mis juba ise loob meeleolu. Lisaks süüdati väike lõke, kus sai küpsetada vorstikesi ja laual olid piparkoogid koos sooja kakao ja teega. Õhtu nael oli loomulikult Miiduranna traditsioonilise jõuluvalguse süütamine lipumastil, mis toob pühaderahu külla.

Samas aasta viimane kogukonna ühistegemine on Miiduranna parima jõulupildi konkurss, mille võidupilt on Katri Pärn ja Eveli Muuga poolt tehtud.

Kokkuvõttes möödus 2023. aasta Miidurannas oma rõõmude ja muredega. Kahtlemata lisas igapäeva tegemistesse pinget probleemid seoses peremeheta gaasitrassiga. Aasta alguses alustasid Miiduranna gaasitarbijad oma MTÜ loomist, et kindlustada gaasitarnete jätkumine. Selle tulemusena haldasid on gaasi arveldamise seotud teenuseid tarbijad ise ning tänu Viimsi Vallavalitsuse abile said kõik tarbijad endale tänapäevased kaugloetavad gaasiarvestid, mis tagavad nii tänapäevase mõõtmise, lihtsustab arveldamist ning vähendab aastaid probleemiks olnud meeletud gaasi kadu.

Vaikselt toimub Miidurannas külas põlvkonna vahetus ja kibedusega tuleb tunnistada, et meie seas lahkusid mitmed Miiduranna küla põliselanikud. Samas sai küla endale juurde kaks uut pere. Tänaseks on mõtteis juba uues Miiduranna 435 juubeliaastas, mille raames on kavas avada küla ka kõigile teistele Viimsi külade ja alevike kogukonna liikmetele. 

Arikkel ilmus Viimsi Teataja 26. jaanuari 2024 aasta numbris.

Möödunud nädalavahetus korraldas Miiduranna Külaseltsi juhatus laiendatud koosoleku, et tõsisemalt alustada Miiduranna küla arengukava loomisega. Juhatuse soov on luua Miiduranna külale arengukava, mis täpselt kirjeldab Miiduranna küla eesmärke, tegevusi ja analüüsib sisemisi tugevusi ja nõrkusi ning väliseid võimalusi ning ohte. Teisisõnu kirjeldab arengukava, millises Miiduranna külas soovime elada 10 või 20 aasta pärast ja millised on need tegevused selle saavutamiseks. Kuna kõike ei pea ise välja mõtlema, siis otsustasime kuulata, kuidas teistel sarnastel küladel läheb ning kuidas nemad igapäevaselt oma kogukonda arendavad. Selleks kutsusime külla Lääne-Virumaa 2023 aasta küla ja Eesti aasta küla 2023 nominendi Vainupea küla esindaja Mario Luik’e. Saime palju häid mõtteid ja ideid mida teha, mida mitte aga ka mida koos teha. Kõige tähtsam oli kinnitus, et ega Miidurannas pole kogukonna tasandil asjad üldse halvasti vaid kogukonna näol oleme saanud jalad alla ning edasi on piiriks taevas. Neid tegevusi rahastab Põhja-Harju Koostöökogu “Arukad külad, nutikad kogukonnad” programm.

Miiduranna Külaselts osales 28. oktoobril tutvumisreisil „Kestlikud kogukonnad Lääne-Harju koostöökogu piirkonnas”.

10.00 – 10.45 MOMU – Eesti Mootorispordi muuseum, Tiiu Niglas
MOMU Mootorispordi Muuseum asub endises Ellamaa elektrijaamas Turba asulas. MOMUs on esitletud 252 võidusõiduga seotud autot, mootorratast või võistluspaati ning lai valik aksessuaare. MOMU Aed on loodud 2021.aastal. Aia keskmeks on kuulsa Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajakujuline rada, mis lookleb 73 meetril. Lähme vaatama, kuidas mootorisport ja aiailu sümbioos loovad ühise terviku. MOMU on olnud edukas projektitaotleja erinevatest LEADER meetmetest. MOMU
perenaine Tiiu Niglas räägib meile MOMU rollist kogukonna eestvedajana. http://www.momu.ee/

11.00 – 11.30 – Ellamaa Külastuskeskus, Marje Suharov
Liigume Ellamaa külla, kus kesksel kohal on küla 100-aastane koolimaja, mis on kogukonna hallata ja hoida. Majja on koondatud erinevad tegevused kogukonnale ja loodusseltsi tegemised. Tutvume õppeklassiga RABALABOR.
Marje Suharov, 2021 Harjumaa sädeinimene räägib tegemistest Ellamaal.
http://www.valgejarve.ee/

12.15 – 13.00 – lõunasöök Padise Kastellis, Heleen Välba
Padise Kastell on südamega loodud kohvik vanas ja väärikas tallihoones, rikka ajalooga männimetsade vahel laiuvas Padise keskuses. Suvekohvikuna alustanud Padise Kastell on kasvanud populaarseks meeldejäävate elamuste kohtumispaigaks, kuhu tullakse aastaringselt nii lähedalt kui kaugelt. Padise Kastelli perenaine Heleen Välba tutvustab, milline on kohaliku ettevõtja roll kogukonnasja millistel kogukonna sündmustel on Padise Kastellil keskne roll. Padise Kastell on olnud edukas taotleja LEADER programmidest ja veab Porikuu festivali keskset sündmust Porikuu sügislaat. https://padisekastell.ee

13.00– 13.45 seminar Padise Kloostri külastuskeskuses

• Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse liige Raul Rosenberg annab ülevaate Padise Kloostri, Padise Mõisa ajaloost ja selle rollist Padise kogukonnale;
• Padise Kloostri Külastuskeskuses kuuleme, milliseid kogukonnale suunatud tegevusi keskus on ellu viinud ja millist rolli mängib MTÜ Aktiivne Padise kogukonnas. Võimalus külastada Padise Kloostri külastuskeskuse poodi, mille sortimendi moodustab eelkõige kohalike käsitööliste ja toidutootjate toodang.
  14.15 – 15.15 Laulasmaa OTT, Porikuu festivali lõpetamisüritus ehk Kõrvitsapidu, Age Viimsalu Laulasmaa OTT – otse tootjalt tarbijale. Alates mai teisest nädalast kuni oktoobri lõpuni saavad igal reedel, kell 17-19, Laulasmaa kooli ees kokku kauplejad lähemalt kui kaugemalt, ja pakuvad erinevat kaubavalikut igale maitsele. Lisaks hea ja parema kraami varumisele kohtab omakandi inimesi, saab juttu puhuda ning ilmaasju arutada. Lähme vaatama, kuidas Laulasmaa OTT toimib, üritusel valmistatakse kõrvitsatoite ja valitakse kõrvitsatoitude meisterkokk. Age räägib oma tegemistest Laulasmaal. Aktiivse kogukonna inimesena on ta kord aastas toimuva Lääne-Harju valla päeva eestvedaja. Porikuu festivali lõpetamisüritus on saanud rahastuse Uut hoogu Lääne-Harju Koostöökogu Puhume purjesse meetmest. https://www.facebook.com/groups/1542513182748485/

15.30 – Klooga kogukond, Reigo Krutto
Vaatame sisse Klooga kogukonna majja. Meid võtab vastu Reigo, tutvustab meile Klooga kogukonna tegemisi, koostööst Lääne-Harju vallaga ja MTÜ Lodijärve iga-aastaseid traditsioonilisi oodatud sündmusi „Viska Leili“ ja „Paadid järvel“. https://lodijarv.weebly.com/
16.00 – 16.45 Klooga KOSK, Marie Käige
Jalutame Klooga kogukonna maja juurest Klooga Kose juurde. Klooga KOSK valmis 2022. aastal RE Stuudio MTÜ ja Eesti Kunstiakadeemina (EKA) koostööna sisearhitektuuri eriala tudengite ehituspraktika raames. „Klooga KOSK“ sümboliseerib puhastust üksikisiku, Klooga mineviku ja keskkonna tasandil. Leiliruumi ja riietusruumi katused suunavad vihmavee hoone keskele, luues kose efekti. „Klooga KOSK“ loob külastajale ja kogukonnale värsket voolavat energiat ja annab võimaluse ühenduda looduskeskkonnaga. „Klooga KOSK“ on Harjumaa LEADER Elukeskkonna parim projekt 2022. aastal ja saanud mitmeid teisi väärikaid
disainiauhindu: https://kloogakosk.restuudio.ee/
17.30 – buss on tagasi MOMU parklas.

Miiduranna Külaselts osales 24. septembril Kodukant Läänemaa piirkonna Motivatsioonipäevakul “Vabaühendused loodusturismi vedajatena”

Motivatsioonipäevaku KAVA:

9.20 – 9.30  kogunemine Ristil 

10.15 – 10.45 – Silma õpikoja tutvustus (MTÜ Saunja Loodushariduskeskus)

10.50 – 12.00 – väike matk piirkonnas (linnuvaatlus, loodusvaatlus jne)

12.00 – 12.35 – sõit Tuuru karjamõisa

12.40 – 13.10 – LÕUNA Tuuru karjamõisas

13.10 – 13.50 – Tuuru karjamõisa (MTÜ Johannes Cimmermanni Altmõisa Selts)  tutvustus, nende tegevused vabaühendusena.

13.50 – 14.30 – sõit Lihula mõisa

14.30 – 15.00 – Mtü Matsalu Loodusfilmide festival, kuidas sündis idee, millega tegu, kohtumine loojatega.

15.00 – 16.30 – Hekso Treehouses külastus

Motivatsioonipäevak toimub LEADER koostööprojekti “Arukad külad, nutikad kogukonnad” raames ning seda viivad ellu MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu, MTÜ Nelja Valla Kogu, MTÜ Kodukant Läänemaa.
Motivatsioonipäevakute eesmärgiks on inspireerida kogukondade eestvedajaid, saada uusi tutvusi ning teadmisi ja vahetada kogemusi.

Kohe-kohe on käes lihavõttepühad! Jätkame toreda traditsiooniga ja ootame Teie kõigi pilte värvitud pühademunadest. 

Seekord paneme galerii üles Miiduranna uuenenud kodulehele, pildid saatke palun moonika.aasna@gmail.com. 

Nii et hoogsat värvimist ja jagamist:)

Hea Miiduranna gaasitarbija!

Kutsun Teid koosolekule, mis toimub 10.02.2023 Viimsi Raamatukogu Suures saalis algusega kell 18.00

Viimsi Raamatukogu asub Viimsi Market ehk Rimi maja esimesed korrusel. Parkida saab maja all olevas parklas aga kindlasti tuleb panna parkimiskell. 

11. jaanuaril rändasid Indreku abiga Miidurannast paarkümmend jõulupuud Viimsi Puidutöötlusesse Lubjakülas, kus nendest tehti multši Viimsi spordi- ja terviseradadele. Autor: V. Tuulas

Täna paigaldati külasse 4 naabrivalve piirkonda tähistavat tahvlit: Miiduranna tee algusesse, Muuli tee algusesse, Rünka ja Muuli tee ristmikule ning Varju ja Muuli tee ristmikule. Hooli – märka – reageeri! Lisainfo veebilehel Avaleht – Naabrivalve.   Küsimuste korral pöördu külaseltsi poole.

On kätte jõudnud kevad – aeg, mil saame korrastada nii oma aia, aia tagused kui ka ellu viia sügisel planeeritud jätkutalgud!
Sügisel käisime Muuli tee ääres Kallaku ja Tormi tee vahelisel haljasalal lusitaania teetigusid ja nende munasid korjamas. Pilt, mis tookord avanes, oli üsna trööstitu (ehitusjäätmed, puulaastu hunnikud, mittelooduslikud kivid jne.) ehk kõik vajalik tigudele, et luua endale hea ja soe pesa, kuhu muneda tuhandeid mune.

Sel pühapäeval aga on meil kõigil taas võimalus talgutel käised üles käärida ja teha head oma koduküla ja seeläbi ka iseenda jaoks!

25.04 kell 12:00-18:00 toimuvad Muuli tee ääres, Kallaku tee ja Tormi tee vahelisel alal talgud, kus korrastame antud ala nii, et tigudel ei oleks seal enam võimalik olla ja oma pesasid luua. Ilmselt lõpetame ikka varem kui planeeritud.
Meile tuleb appi ka Viimsi Vallavalitsus, kes toob talgutel tekkinud jäätmete jaoks konteineri ja saadab kopa suuremate jäätmete liigutamiseks ning maapinna tasandamiseks. Kopp on tellitud esmaspäevaks (26.04), et peale talgutel tehtavat käsitööd siluda suuremat silumist vajavad kohad ja eemaldada suuremad kivid, mida mehe jõuga tõsta ei jõua. Konteiner tuuakse samuti esmaspäeval 26.04. Kes soovib esmaspäeval kaasa lüüa, et aidata tekkinud praht konteinerisse visata, siis olete oodatud kell 14:00, aga põhimöll toimub ikka 25.04 kell 12:00
E-kirja teel on saadetud lisainfo, palun lugege ja lööge kaasa!
NB! Kõige rohkem läheb ilmselt vaja pakse töökindaid ja tugevat reha mulla silumiseks.