Nii nagu kord aastas läheb õitsele öökuninganna, läheb iga viie aasta tagant õitsele ka Miiduranna küla, kui tähistatakse kogukonna juubelit. Nii juhtus ka seekord, kui augusti alguses valmistus küla suureks juubelipeoks ja ühiseks koosolemiseks.
Külavanemana tuletasin kõigile meelde, et põhinedes Miidurannast leitud ajaloolistele leidudele võiksime täna oma 435. tähtpäevale lisada lõppu nulli ja tõenäoliselt paikneti siin ka sellest numbrist varasemalt. Nii see tõesti on, sest külast leitud kivikirves ja hõberipats on tõendid, et Miiduranna aladel on asustus olnud palju varem, kui esimene kirjalik mainimine aastast 1589. Sellele viitamine tähendas ka, et Miidurannas ei tähistatud mitte ainult küla kui asustusüksuse, vaid kogu kogukonna juubelit, millele on oma panuse või jälje jätnud kõik, kes siin elanud ja elavad. Ühine Miiduranna oli nii juubeli ürituse korraldamise läbiv eesmärk kui ka juubelikõne motiiv: „Miiduranna kogukond on täpselt sama tugev kui kõige nõrgem lüli – ehk kogukonnast kõrvale jäetud või teadlikult eemale hoidnud elanik.“
Rongkäik läbi Miiduranna
Selleaastane pidupäev algas Miiduranna küla lipuplatsil, kus Viimsi muusikakooli õpilaste pasunakoori saatel heiskasid lipu küla põliselanikud Helgi Sard, Aadu Sard, Hillar Pappel ning Viimsi vallavanem Illar Lemetti. Pärast väikest tervitust ja ürituse avamist liiguti rongkäigule läbi Miiduranna küla. See traditsioon on Miidurannas olnud aastast 1989, kui Miiduranna 400. juubeli raames liiguti samuti koos ja ühiselt, lehvides Eesti lippude all, puhkpilliorkestri saatel avama Miiduranna küla kivi, mis asub täna Ranna tee ääres. Miiduranna kivi on koht, kus iga viie aasta järel talletame ajaloo panka killukese meist endist.
Juubeli ametlik osa toimus otse Miiduranna küla südames – Miiduranna teel, kus rongkäigulisi ootasid üles seatud telk ning linade ja lilledega kaetud lauad. Idee korraldada juubel just küla südames kandis mõtet „Miiduranna sinu südames“, ühendades veelgi enam meie kogukonda. Päeva jooksul oli tunda tõelist ühtekuuluvustunnet, mille lõid nii vanad sõbrad kui ka uued naabrid, kes kõik ühiselt tähistasid seda erilist sündmust. Positiivsus, mida juubelipeo juhi Viktoria Tuulase käe all tunti, oli tõesti uskumatu. Kui alguses mängis taustaks Priit Laatre oma karmoškaga, siis peagi ühendati kaablid ja kuulasime juba triot, kus lisandus Tõnu Raadik viiulil ja Triin Norman klaveril. Rõhutan, et see ei olnud plaanitud ja ettevalmistatud esinemine, vaid toimus spontaanselt, tugeva kogemuse ja inspiratsiooni najal. See inspireeris ka Viimsi muusikakooli õpilasi, kes esitasid kingitusena kaks laulu, mis omakorda tõi lavale Miiduranna lauljad, kes Triinu, Tõnu ja Priidu saatel esitasid tuntud laule lauluraamatust. Viimase julguse kogus kõige noorem esineja – Miiduranna oma noormees Andero.
Miiduranna aukodanikud
Muusikaliste etteastete vahepeal testis Tõnu Tuulas oma viktoriiniga miidurandlaste teadmisi külas elavate ja elanud naabrite kohta. Näiteks puudutasid küsimused Miidurannas elavat väga kuulsat moekunstnikku, olümpial osalenud sportlast, nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu heaks töötanud spiooni ning teiste toredate, silmapaistvate ja tuntud kogukonna liikmete kohta. Päeva kulminatsioon saabus kolmes osas. Kõigepealt anti välja esimesed Miiduranna aukodaniku statuudid. Need anti Helgi Sardile, Aadu Sardile ja Hillar Pappelile ning nende panuse võtab kokku statuudiga kaasas antud nimeline merekell, mille sümboolne tähendus peegeldab aukodanike panuses Miiduranna kogukonda – kaitse, juhendamine, ühendamine, vastutust, püsivus, traditsioonide ja järjepidevuse hoidmine.
Teises osas anti üle aukirjad kõigile, kes olid leidnud võimaluse panustada Miiduranna kogukonna toimimisse, õitsengusse ja arengusse. Viimases osas oli aeg anda üle minu kui külavanema kink Miiduranna kogukonnale – laul nimega “Küla sind ootab”.
Laulu idee oli mul peas idanenud juba pikalt ja see sai teoks just juubeli tõttu, sest sellest paremat kohta, aega ja kinkimise viisi lihtsalt ei ole. Esitasin oma idee, mõtted ja Miidurannaga seotud sümboolika Triin Normanile ning nii sündis üks väga südamlik laul ühest Eesti rannaäärsest kohast. Samas, kui oled Miidurannas sündinud ja kasvanud, siis tunned neid sümboleid ja motiive ning tead, et see laul räägib Miidurannast. Neile, kes on Miiduranna külasse hiljem kolinud, pakub laul omajagu avastamisrõõmu, et need sümbolid ja lood laulu kaudu avastada ning lubada nendel endas kajada. Nagu ütleb laulu esimene salm: „Suure linna lähedal, tema tuledes, tuksub süda valjemalt, jõuan pärale.“ See tunne ühendab meid kõiki.
Ametliku osa lõppedes, nagu ühele kogukonnale kohane, võtsime üheskoos oma lauad ja pingid ning kolisime koos tagasi Miiduranna lipuplatsile. Seal andsid kontserdi Triin Norman ja Tõnu Raadik. Toimus ka oksjon, kus pakkumisele läksid vaid Miidurannaga seotud sümboolsed esemed – alates Miidurannas maha võetud puudest tehtud kelladest ja vanast neljaharulisest grapnel-ankrust kuni Miiduranna koduveini ja käsitöömeistrite unikaalsete toodeteni.
Külavanemana tänan kõiki, kes aitasid ürituse korraldamisele kaasa: Viktoria ja Tõnu Tuulas, Moonika Aasna, Kadi Orm, Kadri Uus, Olesja Klepikova, Helvia Räägel, Eero ja Mare Hammer, Doris Rannala, Robert Pappel, Borys Maryshev, Triin Norman, Tõnu Raadik, Priit Laatre, Tõnis Siigur, Rait Tuulas, Viimsi muusikakool, Pagaripoisid, Tarmo Märss Lande Grillikojast, Viimsi vallavalitsust, kes toetas ja aitas korraldada. Eelkõige tänan Miiduranna kogukonna liikmeid – olete fantastilised! Suur tänu ka minu perele, kes külavanema ametiga seotud tegevusi toetab! Külavanemana on minu suurim rõõm näha, kuidas iga Miiduranna elanik, noor ja vana, annab oma panuse, et meie küla ja kogukond saaksid kasvada ja areneda. Aitäh teile kõigile selle usalduse ja toetuse eest!
Henrik Põder
Miiduranna külavanem
Pildigalerii Miiduranna 435, fotograaf Rait Tuulas
