Uus aasta saabus Miiduranda rahulikult – kui nüüd just ilutulestik välja arvata. Tavapäraselt lastakse see taevasse linnapoolses nurgas Lahe teel. Külaseltsil ilutulestiku traditsiooni ei ole, küll aga koguneb Miiduranda Lahe tee nurgale uue aasta soove vahetama ja üle mere ilutulestikku vaatama inimesi nii oma külast, Viimsist kaugemalt kui ka naabrusest Meriväljalt.
Sel aastal oli kõigil miidurandlastel võimalus lisada oma soov Miiduranna heade soovide puule, kust igaüks sai endale meelepärase soovi sellesse aastasse kaasa võtta.
Kõik soovid on tulnud soovija enda seest ja see annab neile ka jõu, millega teise inimeseni jõuda. Ühe soovina oli kirja pandud: „Et kala merest ei lõppeks!“ Mereäärse külana on see soov eriti tore, sest omal ajal on siit merest püütud isegi angerjat – muudest kaladest rääkimata.
Märgiline on ka see, et aasta viimasel päeval mere ääres Lahe teel jalutades kohtusin ühe kalamehega, kes paadisillal oma õnge ette valmistas. Läksin teda tervitama ja uurisin muidugi, kas kala ka näkkab. Muheda naeratuse ja lõbusa jutu saatel sain teada, et oma kalameestest sõprade soovitusel püüab ta siin meriforelli. Enne kalapüüki tehti talle küll selgeks, et meriforell on „10 000 viske kala“, kuid see kalameest ei heidutanud – looduses olemine ja imeliste vaadete nautimine teeb meele rõõmsaks ka ilma püütud kalata.
Nii saabki soovide puult igaüks endale meelepärase soovi valida: kes soovib sooja kevadet, kes kala merest, kes aga lihtsalt tervist, rahu ja rõõmu igasse päeva!
Head uut aastat, Miiduranna!
Moonika Aasna, Miiduranna külavanem
